Täna, 10. juulil, toimusid skautide suurlaagri raames kärajad, kus arutleti selle üle, milline on skautluse ja noorteühingute roll Eestis täna ja milline ta võiks olla näiteks 10 aasta pärast. Mõttevahetuses esitasid oma arvamusi nii Vabariigi President Kersti Kaljulaid kui ka Haridus- ja teadusministeeriumi noorteosakonna juhataja Reelika Ojakivi, Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann ja Eesti Skautide Ühingu peaskaut Kristjan Pomm ning skaudid Kerli Unt Tartust, Peeter Aleksander Paju ja Andrei Bandurevski Tallinnast. Samuti osalesid arutelus suurlaagrisse kogunenud noored ja skaudijuhid. Vestlust modereeris vabatahtlik Lauri Läänemets.

Rääkides noorteühenduste rollist kogukondliku elu edendajana tõi president Kersti Kaljulaid välja, et on oluline, et iga KOV tunneks vastutust, andes oma piirkonna noortele võimaluse soovi korral omi mõtteid ellu viia. Sealjuures on noorteühingud ja skautlus kindlasti üks hea näide keskkonnast, kus õpetatakse noori ise kujundama keskkonda enda ümber, tegemaks selle heaks ise midagi ära. Debatis osalenud Tallinna skaut Andrei Bandurevski tõi välja, et skautluses on võimalik luua justkui miniühiskond, rajada midagi, mida enne ei olnud ning panna see toimima. Sedasi saabki skautlusest justkui katselabor, kus noored saavad turvalises keskkonnas ise proovida ja ise tegutseda, lisas peaskaut Kristjan Pomm.  Haridus- ja teadusministeeriumi noorteosakonna juhataja, Reelika Ojakivi, lisas, et noorteühingute ja ka skautluse roll on anda võimalus noortele oma arvamust avaldada ning selle avaldamist harjutada. Noorteühingutes saavad noored lisaks edukogemusele ka võimaluse eksida ning sellest turvalises keskkonnas õppida. Eraldi teemana tõstatus ka nn nutika noorsootöö kontseptioon, ehk et kuidas leida ja luua selliseid IT-lahendusi, mis aitaks noori tuua noorsootöö juurde. President toetas mõtet, et kasutada nutilahendusi tegevuses noortega. Peaskaudi sõnul on skautidel olemas oma „skaudiäppi“ idee, mis oleks tööriist nii skautidele, skaujuhtidele kui skautlusest või skaudioskustest huvitatutele ning otsime IT-ettevõtet või toetajat, kes aitaks äppi teoks teha. Seega näeme nutilahendustes kindlasti ühte võimalust, kuidas jõuda noorteni.
                                                                                                               
President tõi ka välja, et eduka ühiskonna toimimiseks on oluline, et kõigil oleks võimalik saada sellest osa. Edukas noor vajab palju tunnustamist ja võimalusi, et ta saaks ja sooviks edasi pürgida. Samas ei saa unustada ka noori, kes vajavad täiendavat tuge. Kõigil on võrdne võimalus saada ühiskonnast osa. Võrdsete võimaluste keskkonna peavad looma ka noorteühingud, andes võimaluse kõikidel noortel, näiteks puudega noored, kasvada täisväärtuslikeks ühiskonna kodanikeks.
Lõpetuseks räägiti ka eestlusest, kodanikuks olemisest ja eestlaseks olemise hoidmisest Ameerika või Kanada eestlaste kogukondade näitel, milles eestikeelsel skautlikul tegevusel on olnud oluline roll. President Kersti Kaljulaid ütles, et „Me peame suutma eestlusega nakatada paljusid inimesi. Peame pakkuma ka kõigile, kes siia tulevad lapsest peale, eestikeelset keskkonda. 21. sajand on rahvusvaheline sajand“.  Noorteühingutel on siin ainulaadne võimalus, et liita erinevat päritolu ja maailmavaatega noori ühtseks Eesti kogukonnak, lausu peaskaut Kristjan Pomm.
„Skautide üks heategu päevas, muudab maailma“ on mõte, mis Vabariigi Presidendi sissekandest skautide külalisteraamatusse, annab kindlasti ainest suurlaagri õhtustele lõkkeäärsetele juttudele.

"Eelmisel laupäeval alanud skautide suurlaagri peamiseks eesmärgiks on tuua noored looduse keskele ja julgustada noori tegema koostööd ning läbi seiklusliku võtme ning ise valikuid tehes end mitmekülgselt arendada. Tänane esmaspäev on suurlaagris arvamusfestivalipäev, kus lisaks kärajatele on laagris veel toimumas väitluskoolitused, mõtlemismängud ja avalik koosolek, et toetada noorte julgust avaldada arvamust neid puudutavates küsimustes", lisas skautide suurlaagri juht Valdik Kask.

Suurlaagri näol on tegu iga 4 aasta tagant Eestis toimuva suurima rahvusvahelise skaudiüritusega, kuhu seekord on kokku tulnud pea 500 osalejat. Lisaks Eesti skautidele on osalemas ka skaute Iisraelist, Lätist, Leedust, Soomest, Rootsist, Valgevenest, Tšehhist, Kanadast ja Ameerika Ühendriikidest. Seekordse laagri nimeks on "Seiklusratas", rõhutades skaudiprogrammi lahutamatut osa - noore enda huvidest ja valikutest lähtuvat seikluslikku õppimist.

Laagri külalistepäev toimub heateo teemapäeval, 12.juulil, ning siis on oodatud laagrisse kõik huvilised, et ise uudistada, mis on suurlaagris toimumas.

Suurlaagri suurimad toetajad on Haridus- ja Teadusministeerium, Hasartmängumaksu Nõukogu, Eesti Ameerika Fond.

Eesti Skautide Ühing on osa enam kui 40 miljonit skauti üle kogu maailma liitvast noorteliikumisest, mille eesmärgiks on läbi põneva tegevuse anda noortele võimalus enesearenguks ja toetada noorte sirgumist aktiivseteks kogukonna liikmeteks.

Suurlaagrist pilte leiate siit: https://www.dropbox.com/sh/ldl072vkwiiw5aq/AABQDLnpowunpMgT2XF-pvbja?dl=0
Fotode autor on Lauri Lindoja
Sisene

Logi sisse

Kasutajanimi
Parool
Pea meeles