Täna avaldatud Haridus- ja Teadusministeeriumi aasta-analüüs 2017 annab ülevaate ministeeriumi vastutusvaldkondade arengutest ning keskendub Eesti hariduse viiele tugevusele, millest rahvusvaheliselt paistavad enim silma Eesti õpilaste head oskused ning õpetajate töötasu kasv. Mullune aasta-analüüs võttis fookusesse seitse haridusvaldkonna kriitilisemat teemat.

Aasta-analüüs toob esile, et kümne aastaga on Eestis välisüliõpilaste arv kasvanud neli korda, jõudes enam kui 8 protsendini kõikidest meie kõrgharidustaseme õppuritest. Samuti on kandnud vilja loodus-, täppis-, ja tehnikateaduste õppimise arendamine, sest suurenenud on nii huvi nende valdkondade vastu kui ka lõpetamine. Kasvanud on ka doktorantuuri lõpetanute hulk, kuid eesmärgini – milleks on 300 lõpetajat aastas – Eesti veel jõudnud ei ole. 

Minister Mailis Reps märkis, et rahvusvaheliselt paistab enim silma meie põhikooli kõrge tase. „Me ei väsi kordamast, et meie noored on selgelt maailma tipus. Samamoodi on väga tugevad ka meie üldkeskhariduse ning kõrghariduse lõpetanute üldised infotöötlusoskused. Teisalt on selge, et peame vähendama madala haridustasemega noorte hulka ning kriitiliselt vaatama, milliseid valikuid teevad õppurid põhikooli järel,“ sõnas minister Reps.

Teiste riikide taustal on tähelepanuväärne ka Eesti õpetajate töötasu väga kiire kasv. Aastatel 2012-2016 kasvas üldhariduskoolide õpetajate keskmine töötasu pea 50%. „Sama olulist tööd teevad ka lasteaiaõpetajad, mistõttu peame kiirkorras vähendama regionaalset palgalõhet alushariduses ning kasvatama keskmist töötasu. Selleks toetame kohalikke omavalitsusi järgnevatel aastatel enam kui kuuekümne miljoni euroga,“ märkis minister. 

Aasta-analüüs toob välja, et noorte osavõtt huviharidusest, huvitegevusest ja muust noorsootööst on kasvamas. Ainult kümme protsenti noori ei osale kusagil. „Huvitegevus peab olema mitmekesine ja kättesaadav igas Eestimaa nurgas, sest lisaks kooliharidusele peab olema igal lapsel ja noorel sõltumata elukohast võimalus tegeleda sellega, mis talle meeldib – olgu selleks näiteks laulukoor, robootikaring või spordikool,“ ütles Mailis Reps.

Koos aasta-analüüsiga avaldas ministeerium ka põhjalikuma ülevaate lõpetanute edukusest tööturul. Sellest selgub, et õppimine tasub end ära - kõrgema hariduse omandamine on otseselt seotud ka kõrgema töötasuga. Iga järgnev haridustase suurendab keskmist sissetulekut ning seda teeb ka iga tööturul oldud aasta. Samuti on lõpetamine kasulikum kui õpingute katkestamine, sest pea kõigil tasemetel teenivad lõpetanud katkestajatega võrreldes haridustasemest sõltuvalt kuni 50% kõrgemat palka.
 
Pressikonverentsi materjalid

 
Analüüsid

 
Taust

Haridus- ja Teadusministeerium avalikustab igal aastal oma strateegiliste eesmärkide edenemist hindava aasta-analüüsi. Analüüsi eesmärk on olla vundament konstruktiivsele ja kriitilisele debatile ning toetada huvilisi, kes tahavad mõista, kus on meie tugevused ja nõrkused ning milliseid eesmärke oleme endale seadnud.

Sel aastal on analüüsi fookuses Eesti hariduse viis tugevust: head oskused, õpetajate palgakasv, osalus noorsootöös, loodus- ja täppisteaduste erialadel õppimine Eesti kõrghariduses ja välisüliõpilased Eesti kõrgkoolides. Haridus- ja Teadusministeeriumi aasta-analüüs annab põhjalikuma ülevaate teemadest, mis on ministeeriumi vastutusvaldkondades viimastel aastatel väga hästi silma paistnud vastates küsimustele: miks see on oluline, mis on meie tänane seis, mis tegurid seda mõjutavad, mida me oleme hästi teinud ning vajadusel ka – mida võiks veel teha. Avalikustati ka aasta-analüüsile lisatud põhjalikum ülevaade lõpetanute edukusest tööturul.

Eelmisel aastal analüüsisime Eesti hariduse seitset probleemi. Need olid ja enamik on jätkuvalt teemad, kus me pole endale seatud sihte veel saavutanud.  Haridus- ja Teadusministeerium avalikustab igal aastal oma strateegiliste eesmärkide edenemist hindava aasta-analüüsi.  Viimase aastaga on probleemist positiivseks uudiseks saanud täiskasvanute osalus elukestvas õppes, kus mitmeaastase paigalseisu järel kasvas 2016. a osalus 3 protsendipunkti võrra. Samas on madala haridustasemega noori kahe protsendi võrra enam kui lootsime. Õpetajaameti atraktiivsus pole kiirest palgatõusust hoolimata paranenud. Põhikooli järel on vähe noori, kes soovivad jätkata kutsehariduses. Eesti keele oskuse tase venekeelse põhikooli lõpetanutel paraneb tasapisi, kuid pole veel piisav, et täita 2020. aastaks seatud eesmärki (90% B1 tasemel). On väga hea, et poiste mahajäämus lugemisoskuses on vähenenud, kuid nagu näitas PISA 2015, on soolised lõhed hariduses püsivalt tähelepanu vajav teema. Laste ja noorte arvu piirkondlikult ebavõrdne muutumine seab jätkuvalt suure surve alla koolivõrgu.
Sisene

Logi sisse

Kasutajanimi
Parool
Pea meeles

Viimati liitunud firmad