Haridus- ja teadusminister Mailis Reps ja Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart allkirjastasid lepingu, mille kohaselt kolm Tallinna kooli saavad täiendavat toetust eesti keele pilootprogrammi tegevusteks. Tänavu neljaks kuuks saavad koolid kokku 300 tuhat eurot.

Täna toimus Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumis kohtumine, kus osalesid Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Tallinna linna esindajad ning pilootprogrammis osaleda soovinud kolme kooli direktorid. Haridus- ja teadusminister ja Tallinna abilinnapea allkirjastasid lepingu, mille kohaselt eraldatakse igale koolile 100 tuhat eurot selle kalendriaasta lõpuni. Järgmisel aastal on pilootprogrammiks ette nähtud 250 tuhat eurot kooli kohta, samuti on 250 tuhat eurot mõeldud kolme kooli üldiste tegevuste rahastamiseks. 



Tallinna Linnamäe Vene Lütseum, Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium ja Lasnamäe Gümnaasium saavad raha kasutada õpetajate koolitamiseks, õppevara soetamiseks ning huvi- ja koolivälise tegevuste korraldamiseks. Raha kasutamise tingimuseks on see, et tegevused peavad olema suunatud eesti keele õppe tõhustamisele ja nendest tegevustest saaksid osa võtta koolide kõik õpilased ja õpetajad.

Pilootprogrammi raames saavad koolid ise valida parimad meetodid ja vahendid, millega tugevdada laste ja noorte edukust edasistes õpingutes. Koolid võivad panna näiteks suurema rõhu tunnis toimuvale eestikeelsele õppele, luua keeleõpeks lisavõimalusi ka vene keeles õpetatavates ainetes või suunata lisavahendid koolivälisele tegevusele. Programmi laiemaks eesmärgiks on leida paindlikke õppevõimalusi parima tulemuse saavutamiseks.



Minister Mailis Repsi sõnul seisab koolide ees tõsine väljakutse – eesti keele õppe pilootprogrammi eesmärk on, et põhikooli lõpuks saavutaks õpilased B2 ning gümnaasiumi lõpuks C1 taseme. "Panustame sellesse, et parandada meie koolilõpetajate eesti keele oskust. Eesti keele õppe pilootprogrammiga tahame kaasa aidata, et õpilased omandaksid väga heal tasemel eesti keele gümnaasiumi lõpuks. Peame silmas nii õpilasi, kes on otseselt pilootprogrammi tegevustesse kaasatud kui ka neid, kes võidavad eesti keele õpetamise parimate praktikate ja kogemuste jagamisest,” sõnas minister.

Kohtumisel tutvustasid koolid pilootprogrammi elluviimise tegevuskava ning andsid ülevaate, kuidas riigi poolt eraldatud vahendite abil eesti keele õpet toetatakse. Koolid kavandavad õpetajate täiendusõpet ja meeskonnakoolitusi, samuti mitteformaalse õppe võimalusi orgaanilise keelekasutuskeskkonna loomiseks ning üritusi lapsevanemate aktiivsemaks kaasamiseks õppetöösse.



Taust:

  • Eesti keele õppe pilootprogramm algab tänavu sügisel ning kestab kuus aastat, 2023. aasta kevadeni. Programmi esimene osa on sissejuhatav - järgneva poolaasta jooksul hindavad ja kaardistavad koolid oma reaalseid vajadusi ning alustavad keeleõppe tegevuste korraldamist. 2017. aasta lõpuks on eesmärk selgitada koolide reaalne võimekus keeleõpe tõhustamisel ja vajadusel kohandada tegevusi õpilaste vajadustele vastavaks. 


  • Eesti keele õppe tõhustamisele suunatud tegevused algavad 7. klassist ehk põhikooli kolmandast astmest. Eesmärgiks on, et põhikooli lõpuks saavutaks õpilased B2 ehk iseseisva keelekasutaja taseme ning gümnaasiumi lõpuks C1 edasijõudnud keelekasutaja taseme. Praegu peavad vene õppekeelega põhikooli lõpetajad sooritama lõpueksami B1 tasemel ja gümnaasiumi lõpetajad eesti keele riigieksami B2 tasemel.
Sisene

Logi sisse

Kasutajanimi
Parool
Pea meeles

Viimati liitunud firmad