Tervisliku toidu juurde käib tingimata köögi- ja puuvili, kuid meie külluslikelt lettidelt polegi tõeliselt hea rohelise kraami valimine lihtne. Siinkohal tulevad appi terve talupojamõistus ning mõned lihtsad nõuanded, mida tuleks köögi- ja puuviljaga toimetades silmas pidada. Alljärgnevad väärt nõuanded pärinevad TEA kirjastuses 2006. aastal välja antud mahukast raamatust „Maailma toiduainete entsüklopeedia”.

Köögiviljade ostmine

  • Köögivilja välimust saab hinnata selle välimuse järgi. Mõnikord vahatavad tootjad köögivilju, eelkõige baklažaane, kurke, kõrvitsaid, naereid, maguskartuleid, pastinaake, paprikaid ja tomateid. Vahatamise eesmärk on vähendada niiskusekadu ja aeglustada viljade hingamisprotsessi.
  • Köögivilja ostes valige kõvad, loomulikku värvi viljad, millele pole hallitust ega pehmeid kohti. Jätke kõrvale liiga kaua letil seisnud pehmed ja ka kooritud viljad ning ka sellised viljad, mis näivad muljutud või külma saanud või mille lehed on närtsinud ja pealispind kärbunud.

Ettevalmistamine

  • Valmistus-, kasutus- ja säilitusviis mõjutab köögivilja maitset, toiteväärtust, lõhna ning välimust. Köögivili jätkab hingamist ka pärast korjamist, isegi külmutatult, ehkki siis hingavad need aeglaselt. Toatemperatuuril rikneb köögivili kaks korda kiiremini kui külmkapis, sest soojas viljad hingavad ja küpsevad.
  • Peske köögivili hoolikalt puhtaks, kuid ärge pange seda ei enne ega pärast tükeldamist vette seisma, sest vees hävivad vesilahustuvad B-grupi vitamiinid ja C-vitamiin.
  • Toorelt söödavad köögiviljad valmistage ette viimases järjekorras ja hoidke neid roostevabas anumas, seejärel maitsestage ja pange külmkappi, et vältida C-vitamiini kadu.
  • Lõigake keetmiseks mõeldud aedvili ühesuurusteks tükkideks, siis keevad need ühtlaselt. Mida väiksemaks köögiviljad tükeldate, seda rohkem saavad need õhku ja seda enam läheb kaduma eriti B- ja C-vitamiini ja mineraalaineid ning halveneb maitse.

Valmistamine

  • Köögivilja tuleb keeta nii lühikest aega, kui võimalik, ja nii kaua, kui vajalik. Ülekeetmine või -küpsetamine muudab viljad liiga pehmeks ja maitsetuks ning hävitab osa mineraalaineid ja vitamiine. B- ja C-vitamiini kadu saab vähendada, keetes köögivilja kõrgel temperatuuril ja lühikest aega (näiteks kiirkeetjas).
  • Asetage köögivili keevasse vette, siis läheb kaotsi vähem C-vitamiini. Võimalusel kasutage söögitegemisel (nt supi või kastme valmistamiseks) ka köögivilja keeduvett.
  • Köögivilja vees keetmisel on nii eeliseid kui ka puudusi. Keeta on lihtne ja pole vaja lisada rasva, mis suurendab toidu kalorsust. Sageli pole aga köögivili keedetult nii maitsev kui praetult või hautatult, eriti kui keeta köögivili väga pehmeks.
  • Üldiselt on parem kasutada vähe vett. Köögivili asetatakse keevasse vette, sest selles on vähem hapnikku. Kõrget temperatuuri säilitatakse seni, kuni vesi uuesti keema tõuseb. Seejärel vähendage kuumust ja laske köögiviljal haududa.
  • Köögivilja soovitatakse keeta kaane all. Ilma kaaneta võib keeta rohelisi köögivilju, siis ei muuda need värvi. Kaane all keetes lüheneb keetmisaeg ning lenduvaid ained aurustub vähem, nii säilib köögivilja maitse ja toiteväärtus.

Marjade ja puuviljade valimine ning kasutamine

  • Valige kahjustamata, erksavärvilised ja meeldiva lõhnaga viljad, mis pole liiga kõvad ega liiga pehmed, neil ei tohiks olla riknenud ega muljutud kohti. Õrn puuderjas kiht ploomidel ja viinamarjadel on märk nende värskusest, mitte keemilisest töötlusest.

Ettevalmistamine

  • Kõiki vilju tuleks enne tarvitamist pesta.
  • Paljude puuviljade (sh õun, banaan, pirn) viljaliha oksüdeerub ja muutub õhu käes kiiresti pruuniks. Viljade tumenemise vältimiseks tükeldage need võimalikult vahetult enne tarvitamist ja piserdage vilju happelise vedelikuga, nagu näiteks sidrunimahla või äädikaga.
  • Viljade koorimiseks ja tükeldamiseks kasutage roostevabast terasest nuga. Mida happelisem on vili, seda aeglasemalt see tumeneb. Ka külmikus hoidmine lükkab oksüdatsiooni edasi ja keetmine peatab selle täiesti, kuid puuvilju tuleks nende maitse ja toiteväärtuse säilitamiseks keeta nii lühidalt kui võimalik.

Säilitamine

  • Enamik puuvilju rikneb kergesti, sest nad jätkavad „elamist ja hingamist” ka pärast koristamist. Viljade elutegevust mõjutab peamiselt ümbritsev temperatuur. Mida kõrgem see on, seda rohkem viljad hingavad, mistõttu niiskusesisaldus väheneb ja küpsemine kiireneb. Kõik viljad ei rikne siiski samas tempos, näiteks apelsinid peavad palju kauem vastu kui maasikad.
  • Toore puuvilja võib jätta toatemperatuurile küpsema, kuid mitte päikese kätte. Kuna paljud viljad valmivad väga kiiresti, tuleb kontrollida, et need üle ei küpseks.
  • Puuvili on valmis, kui see vetrub kerge sõrmesurve all ja lõhnab meeldivalt. Küpset puuvilja säilitage külmikus ja kasutage söögiks nii ruttu kui võimalik.
  • Puuvili eritab suures koguses etüleeni – gaasi, mis kiirendab vilja valmimist. Toores vili küpseb kiiremini paberkotis: etüleen ei saa hajuda ja selle mõju suureneb.
  • Puuvilju ei tohiks hoida õhukindlas, niiskust mitte läbilaskvas kilepakendis.
  • Puuviljade valmimise käigus erituv etüleen põhjustab köögiviljade riknemist, seetõttu on parem hoida puu- ja köögivilju eraldi. Samal põhjusel ei soovitatav panna puuvilju lõikelillede lähedusse – need närbuvad puuviljadest eralduva etüleeni mõjul.
  • Enamikku puuvilju tuleks nende õrna struktuuri säilitamiseks käsitleda ettevaatlikult, sest muljumine kiirendab mikroorganismide kasvu ja vilja riknemist.
  • Tugeva lõhnaga toiduainetest tuleb puuvilju eemal hoida, sest enamik puuvilju imab lõhna endasse.

Kui teil on mõne konkreetse köögi- või puuvilja valimise ja kasutamise kohta rohkem küsimusi, siis ASi Bambona töötajad aitavad hea meelega. Bambona ladu ja peakontor asuvad Tallinnas Peterburi tee 88a. Ettevõttel on suur ladu ka Tartus Teguri tänaval. Küsimuste korral võite meile helistada (tel 6055 666 Tallinn, tel 730 4848 Tartu) või saata e-maili aadressil tallinn@bambona.com, tartu@bambona.com.

Sisene

Logi sisse

Kasutajanimi
Parool
Pea meeles

Viimati liitunud firmad