Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul kuulub Eesti haridus maailma parimate hulka ja haridustöötajad väärivad suuremat tunnustamist. „Me teame, et uuringu kohaselt peetakse õpetaja ametit väärtuslikuks, kuid tunnustamisele peaks enam rõhku pöörama. Sama on ka tugispetsialistide ja õppejõududega. Usun, et õpetajate ja ka teiste haridustöötajate tunnustamine riigi kõrgeimal tasemel aitab kaasa nende ameti suuremale väärtustamisele ja avaldab mõju ka kooliõpilastele, et nad oleks rõõmsamad ja edukamad,“ ütles Reps.
Seadusemuudatustega loodi õpetajate, õppejõudude ja tugispetsialistide ameti väärtustamiseks riiklikud preemiad. Iga-aastaselt antakse välja üks elutööpreemia, kaks aastapreemiat õpetajatele, üks aastapreemia õppejõule ning üks aastapreemia tugispetsialistile. Elutööpreemia kandidaadiks võib esitada lisaks õpetajatele, õppejõududele, tugispetsialistidele ka teisi haridusvaldkonna töötajaid. Preemiad antakse esmakordselt välja tänavu oktoobris riiklikul tunnustusüritusel „Aasta Õpetaja gala“.
Lisaks on õpetajatel nüüdsest võimalik taotleda stipendiumit. Iga-aastaselt antakse välja kuni viis stipendiumit hariduspoliitika seisukohalt oluliste arendustegevuste toetamiseks. See võimaldab õpetajal kasutada näiteks vaba semestrit koostööks ülikooliga, minna enesetäiendamisele välisriiki, osaleda hariduspoliitika kujundamises.
Täiendavalt laiendati seadusemuudatusega lähtetoetuse saajate ring. Lähtetoetust on olnud võimalik taotleda õpetajatel alates 2008. aastast. Nüüd on lisaks esimest korda kooli tööle asuvatele õpetajatele lähtetoetust taotleda ka eripedagoogidel, logopeedidel, psühholoogidel ja sotsiaalpedagoogidel. Seadusemuudatusega sätestatakse ka õpetaja ja tugispetsialisti lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise üksikasjalik kord. Lähtetoetuse suurus on tänavu 12 783 eurot.
